Pihtla Korvpall
Paremusjärjestus hooajal 2021
Turniiri parim mängija – Marek Arge (Püha)
MTÜ Saaremaa Korvpall
Paremusjärjestus hooajal 2020:
Turniiri parim mängija - Andreas Randmaa
Võistlused korraldanud MTÜ Saaremaa Korvpall tänab Saaremaa valda ja Suure Töllu Puhkeküla.
MTÜ Saaremaa Korvpall
Paremusjärjestus hooajal 2018:
Turniiri parim mängija - Siim Esko
Võistlused korraldanud MTÜ Saaremaa Korvpall tänab Pihtla osavallavalitsust ja Suure Töllu Puhkeküla.
MTÜ Saaremaa Korvpall
Paremusjärjestus hooajal 2017:
Turniiri parim mängija - Valeri Kaljuste
Võistlused korraldanud MTÜ Saaremaa Korvpall tänab Pihtla Vallavalitsust, Suure Töllu Puhkeküla, Andres Meistersoni ja Fred Nelmat.
MTÜ Saaremaa Korvpall
Paremusjärjestus hooajal 2016:
Turniiri parim mängija - Marko Sooäär
Võistlused korraldanud MTÜ Saaremaa Korvpall tänab Pihtla Vallavalitsust, Saare Ulukit, Suure Töllu Puhkeküla, Riina Allikut ja Fred Nelmat.
MTÜ Saaremaa Korvpall
Paremusjärjestus hooajal 2015:
Turniiri parim pallipatsutaja - Toomas Jalakas
Võistlused korraldanud MTÜ Saaremaa Korvpall tänab Pihtla Vallavalitsust, Artemise Jahi-ja kalastustarvete poodi, Suure Töllu Puhkeküla, Riina Allikut ja Fred Nelmat. Samuti kõiki osalejaid ja teisi võistluse toimumisele kaasaaidanuid.
MTÜ Saaremaa Korvpall
Laupäeval 13.septembril selgitati Pihtla Spordikeskuses Pihtla valla meistrid tänavakorvpallis 2014 hooajal. Võistlustele registreerus kokku 4 meeskonda. Sandla, Püha, Räimaste ja Sagariste. Alagrupis kohtuti omavahel, misjärel selgitati võitja play off süsteemis. Alagrupimängudest väljus võitjana Püha meeskond, kes võitis kõik peetud kohtumised. Teiseks platseerus Sagariste, kolmandaks Sandla ja neljandaks Räimaste. Poolfinaalides läksid seega omavahel kokku Püha ja Räimaste ning Sagariste ja Sandla.
Esimeses poolfinaalis Püha ja Räimaste vahel oli põnevust viimaste sekunditeni ja võitjana väljus sellest duellist seekord Räimaste meeskond, tulemusega 7:6. (alagrupimängus jäi peale Püha 12:7)
Teises poolfinaalis Sagariste – Sandla, jäi põnevas kohtumises peale Sagariste 9:7 (alagrupimängus Sagaristele 8:7)
Pronksikohtumises oli Püha päris kindlalt üle Sandlast tulemusega 15:9, suuresti tänu tabavatele kaugvisetele Antti Aru (Püha) esitluses.
Finaal Sagariste ja Räimaste vahel oli põnev kuni viimase sekundini, kus viimasel sekundil Tarmo Jäe (Sandla) poolt teele saadetud kaugvise paraku ei tabanud ja seega oli Pihtla valla 2014 aasta tänavakorvpallimeistritiitli endale kindlustanud Sagariste meeskond tulemusega 7:6.
SAGARISTE – Riivo Allik, Sven Issajev, Andu Lõhmus, Rainer Antsaar
RÄIMASTE – Tarmo Jäe, Siim Esko, Andres Meisterson
PÜHA – Toomas Jalakas, Antti Aru, Marko Sooäär
SANDLA – Valeri Kaljuste, Gunnar Havi, Kaupo Kongas
Võistlused korraldanud MTÜ Saaremaa Korvpall tänab Pihtla Vallavalitsust, Artemise Jahi-ja kalastustarvete poodi ja Riina Allikut. Samuti kõiki osalejaid ja teisi võistluse toimumisele kaasaaidanuid.
MTÜ Saaremaa Korvpall
Pihtla vallamaja vastu on tekkinud suur mudaauk, kust juba turritavad välja vundamendivaiad. Ettevõtmise taga on MTÜ Saaremaa Korvpall, kelle eestvedamisel valmib juba kevadeks Pihtlasse mahukas välisväljakutega spordiareen.
Spordikeskuse senine ehitustöö on toimunud tasa ja targu ning avalikkuse eest varjus. Kuid see pole mitte saladus, mida peaks hoidma. Eile näitas MTÜ tiim Riivo Allik ja Raigo Sooär, mis, miks ja kus täpselt olema saab.
Pihtla spordikeskusse tuleb praeguse põllu asemele kaks täismõõtmetes korvpalliväljakut ja üks rahvusvahelistele nõudmistele vastav võrkpalliväljak. Seda sportliku poole pealt. Esimese etapi rahastusest tuleb sinna juurde ka parkla.
Ehitab Tesman. “Ehitama oleks võinud hakata palju varemgi, kui nüüd sügisel,” märkis Allik. “Aga tööjõud oli mujale rakendatud ja see pole olnud ainult meie probleem.”
PRIA LEADER-grupp andis spordikompleksi toetuseks ca 55 000 eurot, keskuse esimese etapi kogumaksumus on ca 63 000 eurot. “10 protsenti on omaosalus, siin tuligi vald mängu väga heas koostöös ja avatud meeltega,” kiitis Allik. “Meil on siin omavalitsusega väga hea koostöö ja vallavanem Jüri Saar pole olnud mitte ainult meie selja taga, vaid, kui vaja, ka eesliinil.”
Püüti suurt kala väikesest tiigist
“Idee idanes juba neli-viis aastat tagasi,” sõnas Sooär. “Tegudeni jõudsime 2010,” täiendas Allik. “2011 saime esimesele PRIA taotlusele eitava vastuse, aga see on ka arusaadav, sest tahtsime palju ja taotlus läks võibolla pisut meetmest mööda.”
Allik selgitas, et kuna tegu on üsna suure projektiga PRIA LEADER-i teiste taotlustega võrreldes, pidi LEADER-i hindamiskomisjon tegema tänavu kevadel üsna suure ja põhimõttelise otsuse. “Ma usun, et suutsime – ka vallavanem Jüri Saar seisis komisjoni ees –, ennast ära põhjendada ning otsustajad mõistsid, et teeme õiget asja.”
Ka Sooär märkis, et püüdma mindi suurt kala väikesest tiigist, aga kuna meetme nimi oli “Külaelu edendamine”, siis ei olegi tegu ainult avatud spordikompleksiga. “Siin on võimalik korraldada igasugu kultuuriüritusi, külade päevi, päästeteenistuse võistlusi-treeninguid – kõrval on ju pritsumeeste staap,” lisasid mehed.
“Ma arvan, et meie vallale annab see palju juurde,” täiendas Jüri Saar. “Ma tõesti käisin seda ka komisjoni ees kaitsmas, aga kui mehed ise on tahtmist täis ja tõsise asjaga väljas, siis polnud kõhklustki – niikuinii hakkas mu vana spordimehe süda asjast kuuldes kiiremini põksuma.”
See võib olla alles suurte asjade algus
Spordikeskus on kiiduväärt asi. Aga miks Pihtlasse? küsivad ilmselt paljud. Ka Sooär ja Allik on pidanud korduvalt selle küsimusega silmitsi seisma. “Esiteks ei saa me keskust linna teha, sel juhul peaksime selle rajama puhtal omakapitalil,” selgitas Allik. “Teiseks tuli Pihtla kohe mõttega kaasa ja pani õla alla. Kolmandaks on see võibolla pilootprojekt suurematele asjadele, et näiteks rajada midagi samalaadset Leisi või kuhugi mujale.”
Veel on mehed pidanud vastama küsimusele, miks kohe kaks täismõõtmeis kossuplatsi? “Esiteks ei saa ühel platsil korraldada suuremaid võistlusi, turniire – aga seda me tahame teha. Teiseks on kavatsus hakata korralikult käima panna ratastoolikorvpalli tegevus,” rääkis Allik.
Pihtla pole kehv koht, kinnitab sama valla piires elav Allik. “Linna on 12 km, mandrilt tulles ei pea isegi Kuressaarest läbi sõitma. Söögikohtadega on natuke vilets seis, aga linn ja Kaali külastuskeskus pole kaugel, pood on kohe kõrval.”
Mehed on andnud sõna
Sooär jätkas: “Usun ka, et tänavakorvpalli Eesti sarja etapp peaks tuleval suvel toimuma siin. Kuressaare kesklinnast, kus oleks rahva seisukohast võibolla parim koht, saadeti meid mullu sisuliselt kukele...,” torkas Sooär. “Pidavat segama merepäevade parkimist. Täielik absurd! Need toimusid ju teises linna otsas.”
Kevadeks on väljakud valmis. Vahepeal, talvel, alustatakse juba proovi korras väikese hokiväljakuga – pritsumeestega on jää osas eelkokkulepe olemas.
“Eks valmimise seisukohast on ilmal sõna sekka öelda, aga ehitus ei ole keeruline,” kinnitas Sooär. “Peaasi, et väljakutealune ehituskonstruktsioon oleks õigesti tehtud ja kindel, et kuskilt ei hakkaks ära vajuma,” kirjeldas Allik.
“Mina olengi suurema osa oma sportlaspõlvest veetnud välisväljakutel. Ja kuigi aeg on ses osas kõvasti muutunud, ei olnud mul sellise formaadi suhtes suuremat kahtlust,” ütles Saar.
Keskuse eeskujuks on Kangru küla välisväljakud Kiili külas Tallinna külje all. “Tegu on sügavimmutatud puitpõrandaga. See on täiesti ilmastikukindel. Nasva puitväljak tehti 7–8 aastat tagasi ja on töökorras siiamaani ning see pole isegi sügavimmutatud,” ütles Allik.
Puitväljak on igatahes suur võit korvpallile. Säästab jalgu, põlvi ja kui peaksid pikali lendama, siis ka kõiki muid jäsemeid ja kesta.
Pihtla spordikeskuse teise etapi rahastusele katet alles otsitakse. See peaks tagama, et valmis saavad ka olmeruumid klubimajaga, dušid, WC-d, neli petangirada, tribüünid ja kogu muu taristu. Kolmandasse etappi jäävad välisvalgustus ja haljastus.
Et ka korvpallielus läheb huvitavaks, seda garanteerib MTÜ Saaremaa Korvpall. “Avamise kuupäeva ei oska täpselt öelda, aga pauguga see tuleb. Plaan on, et sel päeval kohtuvad riigikogu ja Pihtla vald ning seejärel Kalev/Cramo (kokkulepe olemas) kellegi võrdväärse vastasega, miks mitte näiteks ida poolt,” lubas Allik.
Vallavanem lisas lõpetuseks, et kui kolmas sektor toob valda PRIA-st või kuskilt mujalt raha ja projektide arv ei ületa paari-kolme aastas, siis püüab vald oma 10 protsendiga ikka aidata.
Loo autor:
Aldo Maksimov
ajaleht "Meie Maa"
E | T | K | N | R | L | P |
1 | 2 | 3 | ||||
4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 |
11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 |
18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 |
25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 |
Soovid tähtsamaid uudiseid omale otse e-kirja postkasti?
Registreeri oma e-kirja aadress siin:
PS. Kui soovid oma e-kirja aadressi kustutada meie andmebaasist, siis sisesta see uuesti ülalolevasse lahtrisse ja vajuta "Registreeri.." nuppu.